Homme lähen Portugali!!!

Tänane päev ei alganud hästi, kohe üldse mitte. Sõitsin talli ja siis andsin Ramonale ja Oui Oui heinad ette, panin ka Capanale, mingil hetkel panin tähele, et Capana ei söö üldse, läksin siis vaatama, et mis värk on ja ta oli tulikuum ning hingeldas ja üritas koguaeg pikali heita, silmad oli ka hoopis teistmoodi, sellised haige hobuse silmad:( Siis ma sain aru, et tal koolikud ja ma teadsin, et pean jalutama minema temaga ja vaatama, et ta ei püherdaks, kõige hullem oli see, et mul ei olnud päitseid ja polnud ka varustuseruumi võtit, see düüd, kes mulle varustuseruumi iga päev lahti teeb, jääb ALATI vähemalt 45 minutit hiljaks, nii ka täna. Ja ma ei saanud Capanaga jalutama minna:S Lõpuks läksin ühe teise tallimehe juurde, kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt ja nii me siis seal seletasime, tema hispaania keeles, mina midagi aru ei saa ja mina inglise keeles, tema midagi aru ei saa, suht naljakas oli:D Aga päitsed ma talt sain ja ta tuli Capanat vaatama, vaatas natuke ja ütles midagi ja siis kostis sõna muerto(surm peaks olema) ja ma ei saanud aru, et kas ta mõtles, et hobune sureb mulle kohe kätte ära või, et ta ei hakka surema. Paanikaosakond oli mul juba ammu, võtsin ta siis käe kõrvale ja kõndisin suht pikalt, siis lõpuks tuli Fransisco ja tegi mulle varustuse ruumi lahti, panin mära korra ära, et teistele müsli anda, kogu selle aja ta oli pikali maas(õnneks ei üritanudki püherdada ja see teine tallimees ka ütles, et las ta olla pikali, vähemalt ma sain nii aru). Väga jube oli teda seal hingeldamas näha ja mingi hetk mulle tundus üldse, et ta ei hinga enam ja silmad ka läikisid kahtlaselt:S Lõpetasin kiirelt teistega ära ja võtsin ta uuesti käe kõrvale, kõndisin oma pool tundi ja panin ta tagasi boksi, sest varsti pidi Alberto tulema ja mul oli vaja talle hobune valmis panna. Ja siis tal oli palju parem, ta ei hingeldanud enam, kehatemperatuur tundus normaalne ja ta üritas paar heinakõrt võtta, ma loomulikult ei andnud, sest koolikutega ei tohi hobune midagi süüa, aga postiivne oli, et ta oleks tahtnud ja tal tõesti oli parem. Jumal tänatud! Lõpuks tuli Alberto ja selleks hetkeks oli hobune täiesti korras(vähemalt tundus) ja mul võttis aega, et Albertole selgeks teha, et alles tund aega tagasi mul oli tunne, et ta sureb mulle kätte ära. Viisime ta kliinikusse, Alberto muidugi ei maininud mulle varem tõsiasja, et meie tallivahest järgmine on kliinik...ma oleks ta kohe sinna viinud ju, aga okei, see selleks. Arst vaatas üle ja ütles, et nüüd on korras, aga et süüa terve päev ei anna ja jalutama peab palju, aga ta ei osanud öelda, et millest need üldse tulid. Igaljuhul siis ta oli korras, panin tagasi boksi ja ta heitis uuesti pikali(mitte nagu koolikutega, lihtsalt puhkama) ja oli täiesti rahulik:) Panin Albertole Oui Oui valmis ja tegin muud toimetused ära, siis Albeto ütles, et ma viiks Ramona kliinikusse, ma küll ei teadnud miks, siiamaani ei tea, aga talle pandi seal mingi tilguti...Mul pole õrna aimugi miks, istusin temaga seal peaaegu tund aega ja ootasin. Lõpuks lõpetas arst ka Ramonaga ja pm oligi nagu mul tööpäev läbi, kell oli siis pool 12 :D Alberto ei olnud veel tagasi(ja kuna jagame hetkel autot, siis mul polnud võimalik koju ka minna) ja siis ma niisama tuunisin tal hobuseid, oi kui ilusad nad lõpuks olid:) Kontrollisin aegajalt Capanat ka ja tal oli kõik korras, vahepeal sai ta mingi süsti ka. Pärast kui Alberto tuli, siis käisime veel minu rolleril järel, sellega sai nalja:D Ma väitsin talle, et jaajaa, ma olen sõitnud küll ja oskan, aga päris oskasingi rolleriga sõita:D Töökojas läks veel natuke aega ja ma pidin siis pärast koju järgi sõitma rolleriga, täiesti üksi:D Koju ma kuidagi jõudsin, kuigi olin esimest korda rolleriga:P Ja nüüd pakin asju, sest homme me lähme Portugali ja peale seda kolime suvemajja Marbellas, maja on otse rannas, Albertol on seal jaht ja ta harrastab veesuusatamist(või kuidas iganes seda nimetatakse), lubas ka mind õpetada. Marbellas läheb mul eriti lõbusaks, enamus päeva saan rannas lebotada:D
Uuesti kirjutan ilmselt alles Marbellast.