reede, 5. juuni 2009







Täna sai Brasiilias ja Kuubal ära käidud!

Ehk siis hommikul läksime talli ja alustasime Albertoga sõitmist, minul oli Capana ja Golden Grannus, oi kuidas ma jumaladan teda ja Alberto sõitis Ramona ja Oui Oui'ga. Kõigepealt panin Albertole Ramona valmis ja siis endale Capana, rääkisin Albertoga ka ja ütlesin, et ma tahaks täna hüpata Capanaga, ta oli nõus, aga ütles, et ma paneks beljaamad ja kannused, mina vastu, et eiei, ma tahan proovida tavaliste suulistega ja ilma kannusteta, Alberto oli küll üliskeptiline, aga lõpuks ütles, et ise tead ja ära pärast tule mulle halama:D Igaljuhul panin Capanale tavalised oliivid ja kannuseid ei võtnud. Platsil hakkasin vaikselt sooja tegema, ma natuke tegelikult kartsin, sest see oli esimene kord kui Alberto mind temaga peale võistlust nägi(ehk mingi poolteist nädalat). Ja hobune oli super, üldse ei olnud kange eest ja reageeris ülihästi ja üleüldse oli fantastiline, ma olin isegi üllatunud, sest alles eile ta oli suht kange, mitte küll nii nagu päris alguses, kuid siiski...Alberto vaatas kõrvalt ja ütles, et jh, on nagu parem küll, aga kui sa hüppama hakkad, küll näed, et sa tegid vale otsuse(suuliste ja kannuste osas siis) :P
Hakkasin siis kaheksat sõitma lattaia peal ja hobune oli SUPER pehme ja Albertol oli suu ammuli:D Siis ta lasi veel igasuguseid harjutusi teha ja hobune oli ikka pehme ja Alberto suu vajus järjest rohkem lahti, igaljuhul lõppkokkuvõttes ei olnud tal õigus! Capanaga on täiesti võimalik sõita normaalsete suulistega(selgituseks, varem sõitis see hobune ainult beljaamadega ja kangis eest väga palju). Ahjaa, Capana oli see, kellega ma Brasiilias käisin:D Nimelt Alberto ütles, et ma teen nii suuri pöördeid, et vahepeal olen otsapidi Brasiilias ja alles siis kunagi jõuan tagasi Hispaaniasse:D
Lõpetasin Capanaga ja ka Ramonaga, siis Albertole Oui Oui valmis ja endale Golden. Kui ma Goldeniga sõitsin, siis Beto ütles, et vot nüüd tüdruk sa töötad hobust ja oled 60% parem, kui ma sind esimest korda nägin. Hea kuulda! Goldeniga tegin palju erinevaid asju, sest temaga on lihtsalt nii suur nauding sõita ja ta kuna ta on nii kogenud, siis oskab kõike:) Mingil hetkel Beto ütles, et kle tule nüüd seda okserit. Ma ei suutnud uskuda, mida ma kuulen, sest alles eelmine nädal ta ütles mulle, et tema hobustega ei hüppa never ever keegi teine peale tema enda...Ja nüüd mul ta siis lasi! Aga siiski ma suutsin kõik p***** keerata, tulin okserile peale ja ühesõnaga lõpetasin okseris....hm, suure grand prix hobusega ei saa meetrist okserit hüpatud??? LOLL LOLL LOLL KARIN!!! Kirusin ennast maapõhja ja lasin Beto selga, sest rohkem ma seda looma rikkuda ei tahtnud, ta hüppas mõned korrad ja ütles, et ma uuesti selga läheks, ma ei saanud päris hästi aru, et mis ta soovib, et ma ta hobuse päris ära rikuks või mida?:D Aga selga ta mu ajas...seekord ta rääkis mulle pikalt ja laialt kuidas selle hobusega sõita ja milliseid pealesõite teha ja siis meil klappis ilusti:) Okser oli mingi meeter ja vahepeal mul oli konkreetselt tunne, et taguots lendas üle pukkide, lihtsalt jõhkralt paugutas ja ühel korral ei jäänud Kuubast palju puudu, piiril käisin kindlasti ära:D Mõned korrad hüppasin lattaeda ka, 1 oli 120cm ja seal oli jällegi tunne, et ta hüppas vähemalt üle pukkide, FAN-TAS-TI-LI-NE hobune! Ma väga loodan, et Beto laseb mind kunagi veel temaga hüpata, vägaväga loodan.
Ja siis oligi kõik, minu ,,tööpäev,, mis koosnes sõitmisest, lõppes kell 12:D Käisime Betoga veel linnapeal, ta näitas mulle oma uut skuutrit(ma ei tea, kuidas seda kirjutada), rääkis, et varem tal oli Ferrari, rääkis minu uuest hobusest ja üldse-chill :)

Kommentaare ei ole: