neljapäev, 4. juuni 2009

AR*

,,Tere, mina olen Karin ja mul on sõltuvus, ma tunnistan seda lõpuks, nimelt ratsasõltuvus''


Nädal Portugalis oli raske, väga raske. Lõpuks ma olin vaimselt ja füüsiliselt nii läbi, et ma isegi ei andnud endale enam aru, mida ma teen...Rääkimata sellest, et viimasel päeval ma karjusin kõigi peale(turvade, juhi, Alberto jne.) ja olin üleüldse totaalne närvipundar, ma loodan, et need inimesed suudavad mulle andestada, eriti üks turva, kellega ma päris karm olin(A)
Aga kõigest lähemalt, kohale jõudsin hobustega teisipäeval, Alberto tuli alles kolmapäeva õhtul, seega ma pidin tervelt 24h nendega üksi hakkama saama, suht raske oli, sest sealsed inimesed ei rääkinud just palju inglise keelt ja mul võttis vist terve tunni, et üldse boksid hobustele leida, sest keegi ei oskanud mulle midagi seletada. Õhtul 12-neks olin enam-vähem lõpetanud ja nii kui minu pea patja puudutas, ma magasin. Järgmisel päeval tuli Alberto ja sõitis kõiki ja õhtul läksime välja ja ta tutvustas mulle oma parimat sõpra Bert'i ( ka sõitja, tippsõitja:) ), lihtsalt nii vinge inimene, et mul pole sõnu, ebareaalne...Ma naersin sel õhtul rohkem kui kunagi varem oma elus, aga eks Bacardi colad tegid ka oma töö:D Mingi 3-4 ajal jõudsime tagasi hotelli, mis siis, et järgmine hommik ma pidin enne 7-set ärkama...Hommikul algasid esimesed sõidud, esimene sõit oli 140cm ja Oui Oui de Neustre läks esimesena, ma ausalt öeldes ei mäleta kuidas tal see konkreetne sõit läks, aga üldiselt hüppas Oui Oui nendel võistlustel hästi, kõrgusel 140-145cm tal tuli stabiilselt üks maha, aga ta on alles 7 ka, tal aega areneda veel paaalju. Alberto loodab temast olümpiamedalisti saada:) Tegelikult väga utoopiline plaan polegi, hobune on üliandekas.
Siis läks Golden Grannus 150cm sõitma, täiesti lõpp, kuidas ma jumaldan seda hobust... 1 tuli vist maha, aga see oli totaalselt Alberto enda viga, hobune oli nagu lennuk. Järgmisel päeval oli suur grand prix 160cm ja Alberto kvalifitseerus sinna, niiet minu golden boy läks:) Viimasel süsteemil tulid mõlemad maha, sest enne seda oli okser 4 normaalse fuleega ja ilmselt Alberto mõõtis vahe valesti või tegi lihtsalt valearvestuse, igaljuhul nad puterdasid seal kõvasti ja normaalne hobune oleks teise ette seisma jäänud, aga mitte Golden...Ehk siis oleks Alberto paremini sammu klapitanud oleks 160cm puhas! Fantastiline hobune! Järgmisel päeval oli neil 150cm puhas. Ja siis Ramona, tema oli ka suht stabiilselt selline 4-8 kp tüdruk, aga ei, pole midagi öelda, hea hobune(ta sõitis siis 145-150cm). Õhtuti käisime iga päev väljas ja üks õhtu olin ma ikka päris purjus ka, aga väga lõbus oli:) Ühesõnaga tegelikult oli suht tore nädal, aga lihtsalt väga väsitav, lausa nii väsitav, et kui üks päev Alberto palus,t ma veel tunniks jääks ja ootaks kuni vet. hobustele midagi sisse tilgutab, siis ma saatsin ta ikka suht kaugele p***** (ma olin selleks hetkeks tallis olnud 12 tundi) :D
Peale Portugali avastas Alberto, et tal põlv väga valus ja otsustas, et nädal aega sõidan mina kõiki ta hobused(ausalt öeldes oli mul hea meel(6) ), igaljuhul läks ta arsti juurde ja talle öeldi, et kle mees, sa vajad oppi...aga oppi ta ei taha, niiet ta lihtsalt ei sõida ,,pikka'' aega(loe:6 päeva).
Esmaspäevast siis sain lõpuks sõitma, niiiiiiiiiiiiii hea oli. Alustasin Capanaga(tema on minu igapäevane hobune), päris hea oli tegelikult, ilmselt nipp oli selles, et Alberto ei olnud tallis ja ma sain sõita, nii nagu mulle meeldib ja sain ka täiesti tavalised suulised panna ja ei pannud knnuseid...ja hobune oli hea, mitte küll super, aga võrreldes algusega väga hea, siis võtsin Oui Oui, ta oli palju parem, kui ma arvasin, ta oli lihtsalt fantastiline, ülikerge sõita ja allüürid olid sellised, et ma lihtsalt lendasin platsil ringi, tegelikult pigem hõljusin:D Siis Ramona, tema oli jällegi palju hullem, kui ma arvasin, väga kange eest ja üldse selline puupalk ja ma ei hakanud jamama ka temaga, lihtsalt liigutasin natuke ja oligi. Ja siis ma võtsin Golden'i....täiesti lõpp, ma JUMALDAN seda looma, parim kellega ma üldse kunagi sõitnud olen, temaga sõita on täielik nauding, ülisuper loom, kui mul oleks raha(ikka väääga palju, sest hm...ma isegi ei taha mõelda), siis ma ostaks ta kohe ära. Ülejäänud päevad on ka hobused üüülihead olnud:)

*Anonüümsed ratsutajad

Aga ma pean nüüd minema. Kuhu küsite?:D Jahiga sõitma loomulikult. Ilusat päeva! :D

Kommentaare ei ole: