Reede, 19.02
Võistlustele saabusime neljapäeval, öösel kell 1 hakkasime sõitma ja hommikul kuueks olime kohal. Nii see värk siin käibki, reisidakse öösel. Neljapäeval eriti midagi ei teinud, jalutasin Vent’i ja Vancouver’it ning sõitsin natuke Nanat. Beto tahtis, et ma hüppaks ka, lihtsalt et rohkem ,,tunnetust,, saada. Ma ju siiski ei hüpanud väga pikka aega ja alustasin alles eelmisel nädalal. Nana oli/on super tubli. Nagu Beto ütles, ma võiks pime olla ja mära ikka hüppaks:P Eks ma enam-vähem pimeda mõõdu välja annagi. Reedel oli esimene võistluspäev, hommikul esimene sõit oli Beto 135cm, Vancouveri ja Vent’iga. Vancouveriga üks maas ja Vent puhkas. Vent on üleüldse täiesti uskumatu loom, super ettevaatlik ja tehnika viimase peal(Y) Vancouver on lihtsalt natuke laisk, 135cm on talle väike ja siis ta ei viitsi oma kosse tõsta, koljat selline. Kõrgematel hüppab ülivingelt. Ja siis oli piiiiik ootamine minu sõiduks, minu sõit oli siis 110cm, esimeseks korraks täitsa hea kõrgus. Soojenduses oli mära hea, tegin palju kokku-lahku sõitmist, harjutasin just enda jaoks parkuuritempo hoidmist. Soojendushüpped olid ka viimasepeal, noo ma lihtsalt ei saa lõpetada mära kiitmist. Beto pani mulle lattaia 135cm peale ja mära oli super! Okser oli midagi 125cm, samuti mära super, ma ise paaril korral jebisin liiga palju, aga ma üritan ennast parandada:) Viimane lattaed enne sõitu oli 140cm. Ma tegelikult lõpuni ei saa aru, miks Beto nad nii kõrgeks pani, aga hea küll. Vähemalt võistlusplatsile minnes tundusid tõkked ülipisikesed. Nana on väga palju arenenud, ta on juba päris ettevaatlik ja suudab ka väga lähedalt hüpates hästi välja tulla, sirutab hästi.:) Parkuur oli puhas, kuigi mõnel tõkkel ma siiski sammu ei näinud ja oli natuke kahtlane, viimane okser oli eriti...Tempo oli päris kõrge ja siis ma ei hakanud tagasi ka võtma ja mära pani oma 2m enne lendu ja paugutas ülikõrgelt...Igaljuhul märaga olin ülivägarahul, endaga mitte nii väga, aga ma üritan:) Tulemuseks esimene koht. Homme jälle!

Laupäev, 20.02
Minu sõit oli päeva teine, jällegi 110cm, seekord andis juba 110cm mõõdu välja. Mingi valemiga vedas isegi Beto ennast minu sõidu ajaks kohale, eelmisel õhtul ta küll väga kahtles, kas suudab ennast üles ajada, aga näete, suutisJ Soojendus ei olnud väga hea, mulle tundus, et mära hakkab väsima, mitu päeva olen järjest hüpanud jne. Samm ka ei klappinud eriti ja üldse oli selline ligadi-logadi värk. Ei hüpanud kõrgeid, max. oligi 110cm. Polnud mingit mõtet kõrgemaks panna, esiteks oli parkuur 110cm ja teiseks ei tundnud ei mina ega ka mära ennast nii hästi, et paugutada nagu eile soojenduses. Parkuur oli tehnilisem kui eile, ma natuke kartsin kahte pööret, sellised suht kitsad olid. Parkuuri läbimisega ma jäin tegelikult väga rahule, mära oli nagu teine(tänase soojendusega võrreldes), ülienergiline ja tahtis minna. Kohati pidin teda ikka päris korralikult tagasi hoidma, aga mulle meeldib nii rohkem, kui see, et ma pean pressima. Tulemuseks kaks maas, aga pole hulluJ Need kaks olid maas just selle pärast, et ta suht tõmbas mul tõketele ja siis ma jebisin ja sebisin liiga palju oma käekestega ja ei lasknud tal korralikult hüpata, homme uus päev ja proovime pareminiJ Aga mära on super! Ja ta näeb iga päevaga järjest parem välja. Mind alguses väga häiris see, et ta nii peenike oli, ta muidu selline SUUR loom, pea juba nagu minu pool keha, kael ka küllaltki korralik ja siis keha selline kiitsakas ja peenike. No ma ei tea, mulle ei meeldi. Ja siis ma hakkasin teda rohkem söötma, just heina kogust suurendasin ja nüüd näeb juba täitsa kobe välja. Loodame, et varsti hakkavad lihased ka ilmuma, siis täitsa superlux:)
Päeva teine pool koosnes ootamisest, sest Beto sõit oli viimane. Beto sõitis tänagi 135cm mõlemaga. Nii Vent’i kui Vancouveriga oli 1 maas, aga ma ütleks, et asi nägi parem välja kui eile. Seda eriti just Vancouveriga, eile ta tundus väsinud ja laisk. Täna oli palju energilisem ja hüppas paremini. Homme lähevad mõlemad GP-d. Mina jälle oma 110-et:)


Pühapäev 21.02

Pole eriti midagi rääkida, st ei viitsi:P Minul oli siis jällegi 2 maas, sebin liiga palju oma kätega ja nii nad maha tulevadki:( Betol oli mõlemaga GP-s 1 maas.

Pilte võite näha fotoalbumis kasutaja kissy
Esimese päeva video http://www.youtube.com/martincaballos#p/u/12/Gg6Bwk6ya-w

Tänane päev, oeh, raske oli. Riin, mis sa valetad, et lühikesed ja igavad tööpäevad, täna ma lõpetasin pool kümme õhtul ja ikka jäi palju teha, st homme hommikul on veel palju teha:P Igavuse üle ma ka eriti kurta ei saa, mäsu ja möll käib. Hommikul saabus saepuru, ma arvan, et see oli minu kõige ekstreemsem saepuru kogemus:D Nimelt terve veoauto kastitäis pandi mulle maha ja bokse, kuhu see saepuru KOHE sisse panna neli...Noo, ma ei kommenteeri, ainult nii palju, et lõpuks võisid hobused oma boksis saepuru sees ujumist harjutada...ja muidugi terve hommiku, kui ma saepuru boksidesse panin, sadas. Nii tüüpiline. Tegelikult ma ei lõpetanudki seda saepuru värgendust täna, noo lihtsalt füüsiliselt ei jõua. Hommikul veel kordetasin ka, ma oleks pidanud kõik kolm uut ära tegema, aga noh, ma vabandan, aga jõudsin ainult ühe. Kasutasin elus esimest korda Pessoa kordesüsteemi, täitsa huvitav oli. Kasutan kindlasti veelgi, eriti hakkan seda oma halliga kasutama, ilmselt igal hommikul peale karuselli natuke. Tal on kõvasti üldist füüsilist vormi vaja parandada, niiet paariks nädalaks läheb ta mul sellisele rutiinile, et hommikul karuselli tunniks, peale seda kerge korde Pessoa süsteemiga ja õhtul sõidan. Täna tegin talle korraliku ratsastustrenni, oma tunnikese sõitsin, minu jaoks juba väga korralik. Mingi hetk, kui ma veel eelmises töökohas olin, ei viitsinud üldse enam sõita, peale 20 minutit oli kõik, lihtsalt ei tahtnud enam. Ilmselt oli asi motivatsiooni puuduses. Hetkel halliga mul motivatsiooni jagub, mära on siiski ainult minu sõita ja temaga hakkan ka võistlema. Kasutasin täna kolmeosalist trenslit pluss libisev. See kombinatsioon oli väga edukas, ilmselt ratsastus jääbki nii, ainult hüppamiseks panen midagi natuke tugevamat. Pöörasin hästi palju rõhku ette-alla sõitmisele, et taguotsa natuke rohkem aktiveerida, tal jõudu on taga nii, et tapab, aga hetkel ta väga ei kasuta oma taguotsa. Natuke proovisin külgliikumisi ka, aga ega tal suurt aimu ei ole, kuidas selliseid asju teha. Aga harjutamine teeb meistriks, igapäev natuke ja lõpuks küll meil välja tuleb:) Palju-palju harjutasin ka paremast jalast galopi tõsteid, ta kipub mul vahel valesti tõusma, ilmselt on asi 100% minus, keharaskus natuke vales kohas ja juba tõusebki valesti. Jälgisin hästi palju ka oma istakut nurkades ja voldil. See on uskumatu kui palju saab ainult keharaskuse muutmisega muuta kogu üldpilti. Kui hoian raskuse nurkades/voldil korralikult välimisel jalusel, pole mingit probleemi sissevajumisega ja painet on ka nii palju lihtsam õigeks saada.Põhimõtteliselt see mida ma täna enda juures jälgisin oli siis see, et raskus välimisel jalusel, sisemisega toetan. Mära oli hoopis teine asi, lõpuks hakkasid galopitõstedki välja tulema:) Nii rahul olen temaga. Kuidagi ei tahtnud trenni ära lõpetada, koguaeg tuli uusi ideid, mida proovida, aga siis ma taipasin, et homme on ju ka päev, küll ma kõike proovida jõuan:) Minu Nana.
Beto hüppas täna oma uutega, kaks neist on täiesti uskumatud. Mõlemaga hüppas 150-160 parkuuri. Täitsa p**** kuidas mõlemad lendavad...Nüüd on mul uus siht ees, saada Beto nii kaugele, et ta laseks mul ka neid proovida. Vot see oleks vägev!

Nii, aeg on blogitada jälle:)
Mis siis uut? Olen nüüd Sevillas. Jubedalt külm on:S Tulin reedel ja pidin külmakrambid saama(kas eesti keeles on selline sõna? :D). Õhtul sõitsin ka natuke ja noo loomulikult pani Beto mind kohe hüppama(selgituseks, ma pole 6 kuud ühtegi takistust ületanud(ma tegelikult valetan, 1x hüppasin risti)). Ja muidugi pidi selleks olema noor mära, kes paugutab nagu ma ei tea mis:D Beto pani mulle lausa 110cm ette, üle sain, aga Beto väitis, et ma olin nii lahti sadulast, et minu ja sadula vahel oli vähemalt meeter:D Noh, juhtub. Aga peale seda hüppamist otsustasin mitte võistlema minna, pidin eile minema, aga eiei. Natuke liiga vara. Eile hüppasin jälle, seekord Nanaga. Videot temast võite näha http://www.youtube.com/watch?v=1QtnRlVTw8M .Suht võimas tädi on. Nooruke alles, sel aastal 6. Aga ülikerge sõita, minule kui amatöörile täiesti ideaalne. Ratsastus on küll kohati väga auklik, aga harjutamine teeb meistriks;) Igaljuhul kui asi on hüppamises, siis Nana on käpp:D Ma võin seal seljas üks kõik mida jukerdada ja ta ikka hüppab ja päästab. Tubli mära, mis muud ma öelda oskan. Eile olid tõkked kuni 105cm, mis minu jaoks olid juba suuured. Mul on alati olnud mingi tobe probleem kõrgustega, absoluutselt enesekindlust ei ole, kui tõkked kõrgemaks lähevad. Ilmselt mängib selles oma osa Blanka ja tema tõrkumised. Aga see ei ole enam teema, ma ei sõida temaga enam ja tema ei hüppa enam. Punkt. Tagasi eilse juurde, parkuur oli vist puhas, ma väga ei mäleta, aga ma mäletan, et ilus ta ei olnud. Ma ei näinud mitmel tõkkel sammu ja siis tulid mingid konnahüpped. Kuid siiski, peale pool aastat ilma hüppamata oli esimese korra kohta täitsa talutav. Täna ma ei pidnud hüppama, pidin ainult ratsastama ja ma siis ratsastasingi, panin Nanale mõnud pehmed suulised ja libiseva, et oleks lihtsam nii mulle kui märale. Kui olin umbes 20 minutit teda töötanud ja ta juba täitsa hea oli, sirutas ette-alla ja hoidis eest head kontakti, siis tuli Beto, et noh lähme hüppama siis...Ega mina vaidlema ei hakanud. Tulin alguses pisikest lattaeda soojenduseks ja siis pauhh, pani Beto mulle 120cm lattaia ette. Aga üle sain ja ei olnudki erilist hirmu, et kõrge vms. Veel mõned soojendushüpped ja siis tulin mõned parkuurid ka. Viimane parkuur oligi 120cm ringis, mõned natuke alla ja üks okser 125cm. Tundsin ennast paremini kui eile ja üldiselt klappis ka samm paremini, kuid siiski mõnel tõkkel ei tulnud samm välja. Aga jällegi-harjutamine teeb meistriks. Nüüd ongi nii, et Nanaga sõidan ainult mina ja vahel, kui me teda võistlustele kaasa võtta ei saa ja ta koju jääb, siis üks koolisõitja-ja see on ainult positiivne. Järgmisel nädalal lähme Itaaliasse võistlema ja sinna suure tõenäosusega tuleb Nana kaasa:) Ja ma saan võistleda:) Jeei! Ilmselt lähen midagi pisikest, 100-110cm. Vaatame, kuidas kulgeb paar trenni enne võistlusi. Täna oli veel üks suur sündmus, Beto kauaootatud TIPPHOBUSED saabusid:D Kolm tükki lausa ja ega pole midagi öelda, täitsa kobedad. Kas just olümpiale ja MM-ile....Noo elame-näeme:D

Külm on!

Vastik vihm ja külm ka:S Ilmake.ee andmetel kannatan ma hetkel 16 kraadi käes. Paks pusa ja sulejope seljas. Juhtub ka Hispaanias. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin rääkida sellest, et ma kolin:) Juba sel reedel, nimelt lähen Sevillasse. Seal mulle endale natuke paremad tingimused(ma vähemalt loodan). Hetkel ma lihtsalt suren igavusse, õudne. Mitte midagi pole päevad läbi teha, mul hetkel ainult 3 hobust, 5-ga oli veel kuidagi tegevust, aga 3-mega, kellest ainult kaks trennis...igav on! Niiet otsustasin kohta vahetada, vähemalt saan mingi vahelduse. Irooniline on see, et ma lähen oma endise ülemuse juurde tagasi. Kes seda oleks arvanud? Aga elu teeb oma imelikke keerdkäike. Sevillas mul hakkab olema 6 hobust, 1 läheb vist ära, seega jääb 5. Viis täitsa paras, tegevust jagub. Seal on hea see, et ma saan ise hüpata ja võistleda:) Juba laupäeval lähen võistlema, põhimõtteliselt näeb asi nii välja, et ma võtan hobuse ja lähen, ilma enne trenni tegemata. Proovida tuleb kõike, ka täiesti tundmatu hobusega võistlemist;) A ja kõige parem on see, et ma pole ise 5 kuud hüpanud(Y) Ellu jäämist saan vist juba heaks tulemuseks lugeda. Ega ma väga muud ei oskagi nagu kirjutada hetkel. Tegelikult ma üleüldse peaksin selle asemel, et siin blogi kirjutada, pakkima ja koristama. Aga ma ju olen Karin. Ma jätan alati kõik viimasele minutile. Väga tüüpiline. Ma siiski üritan nüüd pakkima asuda, loodame, et mu teele ei satu segavaid faktoreid, nagu näiteks söömine ja niisama lebotamine:D

Heips!

Hetkel elu suht lill, ülemus ära, mis siis lühidalt tähendab seda, et mul 4 looma sõita(Y). Ta kusjuures on väga tihti ära, veebruari lõpus läheb üldse kuuks ajaks ära. noojaa. Ma vahepeal üldse ei viitsi sõita, aga hetkel täitsa tahan, niiet hea. Ta ära olnud juba mõned päevad, olen saanud mõnusa enda rütmi. 10-ne ajal lähen talli, chillin natuke ja siis tõmban loosi, et kes esimesena, ülejäänud lähevad masinasse niikauaks kui sõidan esimest. Eile sõitsin Carrera esimesena(10-aastane ruun, temaga ka üks video youtube's(see ütleb rohkem kui mingi mittemidagi ütlev kirjeldus;) ) : http://www.youtube.com/watch?v=oNBMi9WoflQ . See selline pure värk, mitte mingit lõikamist, mitte midagi:P Me lõpuks leidsime talle suulise, millega ta hea on, ta on hea ka tegelikult kõige tavalisema trensliga, aga vahel tal lööb mingi kiiksu peast läbi ja tõmbab eest kangeks ja siis kuidagi ei saa teda tagant tööle. Igaljuhul mikmariga on ta hea, täiesti teine loom, eest ülihea kontaktiga sõidetav ja tagant töötab ikka päris hästi(Y) Mul suulistega on üldiselt selline arusaam, et ma pigem panen midagi tugevamat suhu ja jebin eest palju vähem, kui üritan meeleheitlikult millegi väga pehmega sõita ja jebin eest. Eile Carrera oli hea, nauding sõita, ma rohkem mängisin temaga kui tegin tõsist trenni, ma arvan, et ka see on vahel oluline:) Mängimise all ma mõtlen siis igasuguseid lihtsad koolisõidu harjutusi, tema jaoks kvalifitseerub see kui mäng:D Tal lihtsalt nii tugev põhi all, et ta tõsiselt naudib a'la galopi piruette ja jalavahetusi:D Selline hobune siis. Vinge. Eile sõitsin ka halliga, meil enamus käivad värvuste mitte nimede järgi, muidu päris nimi on Clooney, nagu George Clooney, sama hall ja sama võluv:D Ta nooruke alles, 6 aastane ja talle üldjuhul meeldib rohkem ringi kepsutada kui trenni teha, aga üldiselt jäin ülirahule temaga, tagant töötas hästi ja eest hoidis mõnusat kontakti ja üldse oli täpselt nii hea, kui ta oma vanuse kohta olla saab:) Vahepeal ta küll mõtles, et oleks suht naljakas minust lahti saada, aga võta näpust, see nali jäi ära:P Kahjuks läheb ta täna/homme ära:( Sest ülemus ei osta teda siiski ära. Nojah ega ma ka ausalt selle raha eest ei ostaks, ta on super hobune, aga noor ja kogemust pole üldse, 120cm parkuuri läheks kohe, aga siiski Eestis saaks sama raha eest GP hobuse, tõsiselt. Võibolla isegi kaks GP hobust, või rohkem:D Siin on hobuste hinnad kergelt öeldes laes.
Ja ega ma rohkem eile ausalt öeldes ei sõitnudki, teised käisid karusellis, oma vanakese pani vist välja ka korra. Vanake on siis 23 aastane ruun(siin on kõik ruunad! meil tallis 90-nest hobusest healjuhul 5 on märad:D), ta on olnud mu ülemusel 18 aastat, täiesti uskumatu. Aga tal on ka palju probleeme, kahju temast. Põhimõtteliselt lonkab kolme jalga, 9 kuud tagasi murdis esijala kõõluse, enne seda käis veel sadulas ja oli tipp-topp, aga 9 kuud boksis on oma jälje jätnud. Arstid soovitasid magama panna peale kõõluse murdmist, aga mu ülemus ei suutnud, arusaadav ka, kui hobune on sinuga veetnud niivõrd pika aja, nüüd see esijalg on suht okei, ta küll lonkab seda pisut, aga mitte hullult, nüüd on tal probleemid selja ja tagumiste jalgadega:( Kõik ütlevad, et peaks ta karjamaale panema, hobusele parem, aga mu ülemus on niivõrd põikpäine selle hobuse suhtes, ta loodab, et kunagi saab temaga veel sõita jne. Kahju. Hobune muidu on üliarmas, ma pole eales kohanud viisakamat ja targemat hobust kui tema. Üks päev ta põhjustas mulle päris suure ehmatus ka. Nimelt läksin teda karusellist võtma ja sinna jõudes vaatan, et minu kaks hobust on ühes vahes! Nagu mida!? Esimese asjana mõtlesin, et mingi loll groom tegi seda, ükskõik mis põhjusel. Aga natuke mõistlikum on arvata, et mu vanake kukkus(ta oli üks külg porine ka) ja siis see eraldussein läks temast üle ja ta sai püsti ja oligi koos teise hobusega. Jumal tänatud, et mõlemad rahulikud olid ja üksteist ära ei tapnud, selles suhtes, et nad ei käi kunagi koos koplis vms. Aga lõpuks oli kõik hästi, mõlemad hobused korras ja midagi hullu polnud, aga see oli mul küll esimene kord elus, kui ma midagi sellist nägin, kaks hobust ühes karuselli vahes.
Täna ma olen laisk, vedasin ennast talli peale 10-net ja sõitsin ühe hobuse ära(teised teen pealelõunat:) ) Täna siis sõitsin Idemiga. Ta on parim harrastaja hobune üldse. Vähemalt hüpata, täiesti automaat käigukast:D Täna oli ta täitsa hea, pikalt ei teinud, sain mis tahtsin ja oligi. Aga üldiselt mul käed väsinud trükkimisest:D Niiet adios! Kirjutan millalgi jälle, võibolla peale Inglismaa trippi(lähen hobuseid proovima;) )