Esmaspäeval nupsikud puhkasid, õhtul natuke liigutasin kordel.
Teisipäeval sõitsin kõiki kolme. Alustasin Nanaga, panin tavalise trensli ja libiseva, päris hea oli. Ta on väga toores, aga meil aega on. Igapäev natuke parem ja küsin natuke rohkemMõnus on see, et ta alati proovib aru saada, mida ma tahan ja üldiselt on ta väga keskendunud trennis, mõni hobune vahib ringi ja mõtleb omi asju eks ole:D aga Nana keskendub ja üritab õppida, nunnu Ta on üldse selline paras kaisukaru, natuke flegma kaisukas. [Mu lorry(kuidas see eesti keeles on?) kõigub küljelt küljele, mõnus tuul, kas pole?] Igaljuhul, Nanaga olin rahul, igapäev tegelikult olen, mul temaga pikemad plaanid ka ega siis muud moodi ei saagi kui alati positiivselt võtta, isegi siis kui tegelikult kõik päris nii välja ei tulnud, nagu ma oleksin tahtnud. Siis võtsin Vent’i. Teate, ta on kõige naljakam hobune, keda ma eales näinud olen. Ta on turjast 176cm kõrge. Ja pähe lähevad poni valjad(Y)Suure poni valjad, aga siiski:D Ja sõites on ka selline tunne nagu poniga kablutaks ringi. Ja kõige parem on asja juures see, et ta tegelikult näeb väga hea välja oma ponipea ja hobuse turjakõrguse ja väikse hobuse kehaga:D Minule sõita on natuke ,,kuum,, parem sõna on närvis, ta küll ei tee mingeid lollusi, aga sa tunned kuidas hobune sul all närveldab. Ma endale sellist hobust ei ostaks, isegi kui ta hüppab super hästi, mida Vent ka teeb. Ma palju ei teinud, pigem lihtsalt liigutasin, kui tegin kõva trenni temaga. Järgmine oli Vancouver. Tema ma ostaks endalegi, isegi siis kui ta super hästi ei hüppaks:D Flatwork on super mõnus temaga. Selle trenni kohta ütleks, et nauding. Mõnusmõnusmõnus. Kolmapäeval tuli Beto tagasi. Ja tuli ka üks mära mulle juurde, mingi väike punn on:D Hall ja minu jaoks pisike. Hüppab tegelikult väga vingelt, natuke kuum tundub, mis natuke, väga kuum. Aga eks näis, kuidas Beto teda taltsutab:D Beto sõitis Vent’i natuke, hüppas, hobune oli super. Vancouveriga sõitis üks teine tüüp, ka hüppas, hüppas miskit 160cm, päris hea oli. Mina sõitsin oma Nanat, ka hüppasin. Beto pani mulle sellise kombinatsiooni, et latt üks fulee ja lattaed ja enne lattaeda umbes 50cm teine latt, et mul lihtsam oleks sammu näha ja, et mära ennast venitaks, sest eelmisest latist kuni selleni oli täpselt selline vahe, et mära pidi hästi alla tulema. Mina hüppasin, Beto järjest tõstis, kuni lõpuks oli lattaed 150cm. Seda 150cm-i tulin umbes 3 korda, kõik korrad puhkad Mis tegelikult on väga vinge arvestades asjaolu, et hüpe tuli alati väga lähedalt, sest eelnev latt reguleeris semmu selliselt. Seega mära on vinge(Y) hüppab ükskõik mida ja ükskõik kellega;)

Neljapäeval oli kõigil tavatrennipäev ega polegi midagi rääkida. Nanat kruttisin natuke rohkem kui tavaliselt, painutasin palju rohkem kui tavaliselt, tagant sõitisin rohkem peale ja samas ka eest võtsin, et teda natuke ümaramaks saada, jalavahetusi tegin jne. Ma arvan, et olen talle nüüd õige suulise leidnud. Selline pallikestest koosnev, terve osa, mis on suus ongi pallikesed, suuline ongi mõeldud eelkõige noortele hobustele, minu Nanale sobib igaljuhul väga hästi, sellega on eest pehme, ei kanguta, ei kakle, töötab suuga jne. Hüpata on ka super. Millegi pärast isegi tagant on palju aktiivsem selle suulisega, beljaamaga ta ei olnud väga aktiivne tagant, aga nende pallikestega on superlux. Vot tak.

Reedel oli esimene võistluspäev, hommikul olid Beto sõidud, 135cm Vent’iga ja 130cm väikse märaga. Vancouver hetkel rivist väljas, pikk jutt:s*** jutt. Loodame, et homseks korras. Vent oli puhas, oli ka mingil auhinnalisel kohal. Väikse märaga oli 3 maas, aga samas oli see Betole 4x üldse sõita selle märaga, niiet pole hullu. Mära on hästi eriline sõita ka, selline kuum tükk:D Minu sõit oli eelviimane, huhhh, kuidas ma vihan seda, et minu ja Beto sõitude vahe on alati NIIIII pikk:S Soojendus ei olnud väga hea, mul on väga loll komme, samm peaks ideaalne välja tulema ja siis mida ma teen?Ma hakkan sammu sättima!:S Ehk siis hoian vaest mära viimse hetkeni ja siis märake peab täiesti alt välja tulema, sest mina tahan ühte sammu veel:S Ma ei tea, miks ma selline lollakas olen. Aga platsile minnes oli nagu teine asi. Ma kahtlustan, et Nanale reaalselt meeldib võistleda:D Nii kui ma temaga võistlusplatsile lähen, on ergas ja valmis kohe minema ja ta tahab minna. Liikus hästi, samm tuli ka välja, sest tempo oli hea ja üldse väga hea oli. Puhas oli ka ja esimene koht oli ka
Laupäeval ise olin kehv, 2 maas. Pühapäeval oli puhas ja olin vägaväga rahul:)