reede, 12. märts 2010

Kus alles oli energiat tibil täna, ulme. Ilmselt vitamiinid hakkasid mõju avaldama, positiivne ju, täpselt seda ma alati Nanast tahtsingi, et ta kosuks ja oleks energiline. Aga täna oli asi kuidagi müstiliselt energiline. Hommikul ta käis mul väikses kordemaneežis jooksmas, esimest korda nägin, et ta jooksis seal, ma hakkasin teda juba päris alguses kui Beto juurde tulin sinna panema hommikuti ja ta vaevu jalutas ringi, enamasti seisis. Täna ajas saba püsti ja kepsutas, mitte küll väga palju, kuid võrreldes sellega, mis enne oli, siis oli ta väga energiline täna. Siis läksin trenni tegema, sõitsin pikalt jällegi, natuke üle tunni, tegin palju üleminekuid jällegi, päris hästi sujus lõpuks. Enne lõpetamist tegin paar väikest hüpet ka, kõige tavalisema trensliga sõitsin. Seljas olles vaatasin, et oh hea pisike lattaed, et miskit 90cm, tulin seda mõned korrad, hea oli, ise ka tundsin ennast hästi. Pärast maapinnalt vaadates selgus, et tõke oli siiski 115cm:D Nana nii suur, et temaga kõik tundubki pisike. Jällegi positiivne, sest enne ma kartsin kõrgemaid. Homme lähme võistlema ka, 120cm jällegi. Kui ma nüüd oma võistlusriided üles leian, nad vist jalutasid mu juurest minema, kuskilt ma neid ei leia. Fun. Siis päeval Nana chillis niisama boksis, ma tegelesin teistega, sõitsin ja pläkutasin ja uimerdasin, nagu ikka. 6 paiku mõtlesin Nana jalutama viia ja rohelist sööma, te ei kujuta ette kui roheline rohi meil praegu on:) Nautis täiega, umbes 20 minutit olin temaga, rohkem kuidagi ei saanud lasta, ta vaeseke pole ju rohelisega harjunud. Tagasi talli poole kõndides oli selline ergas ja vaatas ringi ja siis ehmatas natuke või niisama pulli pärast tõmbas käest ära. Pani täisgalopis minema. Väga lõbus. Ja siis ta jooksis mul täisgalopis saba sirge parklas ringi, asfaldil. Jube lõbus ikka. Neljakesi proovisime teda kätte saada, aga tal oli eriti lõbus, lihtsalt kepsutas saba seljas ringi, sellist nalja pole ta mul veel teinud. Ta tundus mulle alati kõige maašum hobune. Maašu missugune. Aga ei, positiivne, tal on energiat:D Sain ta lõpuks siiski kätte, ühest rauast oli ka lahti saanud. Eriliselt lõbus, mul homme võistlused ja sepp läks juba minema ja homme ei tule(Y) Õnneks leidsime ühe onu, kes meile selle rauakese hommikul alla lööb, niiet võistlused ära ei jää. Peale seda nalja otsustasin teda kordetada natuke, teel kordeplatsile tõmbas uuesti käest ära, seekord ma proovisin teda kõigest jõust kinni hoida, aga...noo ma tõesti ei jõua kui mammut täisgalopis läheb...Läkski siis uuesti, väga lõbus. Sel korral kaugele ei läinud ja sain kätte suht ruttu. Siis kordeplatsile jõudes väravast sisse minnes tõmbas jälle ära, nooo kammmooooon! Aga kuna plats oli suletud, siis polnud kätte saamisega probleeme. Homme peaks vist midagi tugevamat pähe panema, oli ta täna siis lihtsalt päitsetega. Kordel ka veel kepsutas ja pukitas väheke(meeldetuletus: hommikul oli üle tunnine trenn), lasin umbes 20 minutit, pärast läks veel karuselli. Ja karusellist võttes oli ikka energiat täis. Ulme. Igaljuhul eelistan ma teda näha sellisena, kui et pea longus boksis. Istusin siis suulisekasti ette maha ja mõtlesin, et mis kurat ma talle suhu panen homme, kui ta selline on. Peast käis läbi beljaama, aga ei, see talle liiga tugev ja ta pole hea. Peast käis läbi ka mikmar, aga ei, seegi pole talle hea. Peast käis läbi gag, aga ei, ka see pole hea, selgelt liiga tugev talle. Mõtlesin ka waterford'i peale, millega ma muidu võistlesin, aga see ka ei lähe, ilmselt homseks jääb liiga pehmeks. Tavaline trensel ei tule kõne allagi võistlustel. Mõtlesin ka olümpiate peale, aga ma ei tea, mulle ei meeldi. Lõpuks leidsin ühe suulise, mis mulle meeldis, aga selle nimetust ma küll ei tea. Suhtelist pehme on, aga samas annab ta mulle tunduvalt rohkem kontolli. Ma ei oska kuidagi kirjelda seda. http://www.horsetackinternational.com/images/GS245280--baucher-bit.jpg põhimõte on selline, ainult keskel on plastik ja rõngastel on aasad, kuhu ma saan ratsme ära fikseerida, et oleks parem kontroll. Proovin sellega, vaatan, mis saab. Vot.
Muidu täna ma jällegi leidsin ennast mõttelt, et kui õnnelik inimene ma olen, üldse viimased päevad olen ma kuidagi eriliselt õnnelik ja hea tujus, nagu oleks antidepressantide peal, veider. Olin tallis 8-st kuni seitsmeni õhtul ja ikka olin õnnelik:D

Kommentaare ei ole: