Einoo, mulle ka hullult meeldib...

Ma olen oma otsusega rahul, väga rahul(minna Hispaaniasse ja jätta kõik, mis puududab Eestit maha) . Ma võin ükskõik, mida teha, aga Blankat mina hüppama ei saa ja punkt. Eile ka, ta oli soojenduses ülikindel, nagu linnuke. Võistlusplatsil pani blokki soojendus tõkke ette, noo hallloooo! Ja mitte lihtsalt, tal oli vaja oma ilusaid küünlaid demostreerida ja üldse ,,tsirkust,, teha, mida ta enne ei teinud(enne kui Heidi hakkas temaga kaklema, et platsile saada). Tore! Parkuuris ta isegi hüppas talutavalt, aga siis tuli 8 tõke, mis oli mingi eriti loll kolmik, mitte lattidest, vaid see koosnes nagu mingitest eraldi tõkkepuudest, ma ei tea, ma ei oska seletada:P Igaljuhul seal ta pani jälle blokki ja korra ajas ennast nii püsti, et mul oli tunne, et nüüd küll kukume üle selja, tõesti tore. Kusjuures tõkked, mis olid veel jäänud, neid kõiki me korra hüppasime juba ja enne mind ei olnud ühtegi puhast, krt oleks see r***** sellest üle läinud, me oleks vabalt võinud võita:D See selleks, järgmist parkuuri ei läinud, sest seal oli see sama kolmik sees ja ma ei saanudki sellest üle, niiet polnud mõtet. Aga eilses päevas oli ka palju postiivset, esiteks oli Egega päris tore koos võistlustel ja meie vanakesed, kes tavaliselt on saikod, olid täiesti flegmad koos:D Ja teiseks helistas mulle õhtul Beto, kurtis kui halb ma olen, ei saada ühtegi sõnumit ega meili ega ei helista. Siis rääkis, et võitis mingi väikese grand prix kuskil Ramonaga, väga hea! Ja minu Capana oli mingi 11 aastase tsikiga 110cm sõitnud ja oli puhas:D Aga ilmselt Capana läheb Inglismaale ja ta toob tema asemele kellegi veel parema ja mu 5 aastane(ma tean nüüd nime ka- Nana :D) pidi jõudma! Beto ei jõudnud teda ära kiita:) JA SIIS teatas Beto mulle, et pani mu Pessoa kliinikusse kirja!!! Nagu jeeeeiiiii! Terve nädalalõpp Pessoa trennides, pole paha! Peale seda oli kogu mu halb tuju nagu võluväel kadunud, kellel ei oleks:D Vot ja sellega lõpetangi, oli tore.